Muusika ja mäng

Kas ja kuidas lõimida muusikat mänguga? Kas muusika rikastab mängu või hoopis segab mängimist?

Muusika on suurepärane abivahend meeleolu loomiseks, kuid muusika kuulamisel on teisigi positiivseid mõjusid, mida on teaduslikult uuritud.

2021. aastal avaldatud uuringus on kirjeldatud muusika kuulamise positiivset mõju lapse ja lapsevanema kiindumussuhtele. Lisaks aja viitmisele ja tegevustesse kaasamisele saab muusikat efektiivselt kasutada ka lapse lohutamiseks ning negatiivsete emotsioonide töötlemiseks. Uurimistulemused viitavad ka seosele, et lapse kaasamine muusikalistesse tegevustesse võib suurendada lapse soovi kaaslastega suhelda. (Steinberg jt, 2021).

2022. aastal USAs avaldatud uurimusest selgus, et 3–5 aastastele loodud spetsiaalne muusikaline programm aitab suurendada laste eneseregulatsioonivõimet. Muusika pakub lapsele võimalust kohandada enda käitumist muusikaliste vihjete abil (näiteks start/stopp, aeglane/kiire ja vali/vaikne). Programmis osalenud laste pidurdusvõime  paranes, mis tähendab, et impulsiivsed reaktsioonid vastusena mitmesugustele situatsioonidele vähenesid (Brown jt, 2022).

Muusikaline sekkumine arendab laste probleemilahendusoskust ning parandab lühiajaliselt tähelepanuvõimet, eriti kui laps saab ise kaasa musitseerida (Kasuya-Ueba jt, 2020). Lisaks vaimse heaolu tugevdamisele on isegi leitud seoseid muusika kuulamise ja immunsüsteemi tugevnemise ning motoorsete oskuste paranemise vahel (Rebecchini, 2021). Muusika mõjutab inimese kognitiivset võimekust ning aitab luua ajus efektiivsemaid struktuure (Wang jt, 2023).

Taustamuusika aitab mälu treenida ning võib olla abiks uue keele omandamisel. Nimelt on leitud, et taustamuusika virgutab inimese psühhofüsioloogilist seisundit. Saavutatud rahulolutunne aitab kaasa käsil olevate ülesannete lahendamisele, k.a. uue keele õppimisele ning positiivsed seosed julgustavad inimest keeleõppega jätkama. Kirjeldatud protsess kehtib juhul, kui muusikat kuulates on võimalik jälgida ette valmistatud materjale, näiteks laulusõnu. (Williamson ja Kang, 2012).

Sellegipoolest ei pruugi muusika kuulamine alati aidata eesmärke saavutada. Muusika ei pruugi mängimist soodustada, kui mängul on kindel eesmärk (näiteks tekstiülesande lahendamine). 2023. aastal avaldatud uuringu kohaselt hajutab taustamuusika 5–7aastaste laste tähelepanuvõimet (Yuan jt, 2023).

Kokkuvõttena võib öelda, et muusika ja mängu integreerimisel on mitmesuguseid kasutegureid, kuid muusika valimisel võiks lähtuda

• lapse arenguetapist ja
• tegevuse eesmärgist.

Kui tegu on väikelapsega, kes alles õpib rääkima, siis tuleb kasuks emakeelse muusika kuulamine. Muusika kuulamisel on veelgi suurem kasutegur, kui lapsevanem koos lapsega tantsib ja kaasa laulab. See aitab kaasa kiindumussuhte loomisele ning aitab lapsel tähele panna muusikalisi vihjeid. Väikelaste puhul toetab muusika sotsiaalset arengut ning aitab ebameeldivaid tegevusi meeldivamaks muuta ja rõõmsat meeleolu luua.

Eelkooli- ja kooliealiste laste puhul võiks läbi mõelda, mis on muusika kuulamise eesmärk. Muusika kuulamine on heaks ajaveetmise viisiks näiteks autosõidul, kodu koristamisel ja joonistamisel. Kui tegevus vajab rohkem keskendumist ja suuremat mõttelist pingutust, siis on vaikus eesmärgi saavutamiseks parim lahendus. Siiski on võimalik õppimist muusikaga rikastada, kui muusika on planeeritava tegevusega seotud. Muusika võib muuta õppimise lõbusamaks ja meeldejäävamaks, kui seda teha episoodiliselt.

Meie tootevalikust leiad CD-d, mille abil saab mitmekesistada näiteks keeleõpet, muusika- või liikumistundi. CD-de abil saab teha tutvust geograafiaga ning uurida uute keelte ja kultuuride kohta. CD-ga tulevad kaasa laulusõnad ning info, mis riigist laul pärineb. Lapsega koos saab võrrelda laulude rütmi, meloodiat, helikõla ja sõnu. Muidugi on tore ka laule kaasa laulda, trummi lüüa ning muusika saatel tantsida. Laulud sobivad suurepäraselt taustamuusikaks, et luua lõbus ja eksootiline  meeleolu! Tutvu meie valikuga siin: https://savannila.ee/tooted/muusika.